Majanduskonverents Restart
- Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi avasõnad
- SMS küsitlus: Kuna pöördub majandus kasvule. Enamus arvas, et 1 aasta pärast
Esinejad
Kas radikaalsete reformide jaoks on vaja kriise?
Ülemaailmne majanduse kuldajastu. Majandusvabadus on ülemaailmselt kasvanud, mis otseses seoses majanduskavuga. Eesti on olnud üks suurtest edulugudest. Reform oli muljetavaldav ja edu tuli. Kui areng jätkub, möödub Eesti 10 aastaga Rootsist SKT näitaja osas.
Kriis on saabunud ja Karl Marx on "tagasi". Ülemaailmse kriisi käivitaja on USA, täpsemalt eluasemelaenude kergekäeline võimaldamine. 300 miljardit dollarit laene, mida laenusaajad ei suutnud tagasi maksta. Turg ei olnud kriisis süüdi, vaid poliitikute sekkumine turu toimimisse. Praegu tegutsevad valitsuses finantsturgudel olukorra päästmiseks, kuid mingil ajal peavad nad tagasi tõmbuma.
Maksud peavad Lääneriikides vähenema, olema liberaliseeritud heaoluteenused. Riigiteenuste kõrval peab olema võimalik valida ka erateenuseid. Vaja on rohkem ambitsioonikaid plaane!
Praegu on hea võimalus muutusteks:
loobuda protektsionistlikest ideedest,
kriisis selguvad eestvedajad,
Kui õnnestub kriisi hallata, siis peame teadma kuidas tegutseda hiljem pikemas perspektiivis.
Küsimused:
EBS: Eesti ei suutnud suurt majanduskasvu juhtida, mida EV Valitsus oleks pidanud tegema?
Vastus: Eesti tegevus on olnud muljetavaldav.
European Liberal Youth: teie ettekandest oli puudu inflatsioonitase.
Vastus: inflatsioon oli arvestatud. Kriisi põhjus oli valitsuste poolne sekkumine, mitte vähene tegevus.
Taavi Rõivas: Te ei puudutanud Euro teemat, kas ühisraha oleks abiks.
Vastus: Majanduskasv ei peaks sumbuma järele jõudes. Ühisraha on toonud kaasa stabiilsuse kriisiolukorras. Kahju, et Rootsi ei ole Eurotsoonis.
Raivo Järvi: Kriisitsüklid on lühenenud. Milline on valitsuste sekkumise mõju?
Vastus: USA tegevus ei olnud kõige parem. Rootsi lähenemine oli parem- peale kriisi lõppu saavad valitsused tagasi tõmbuda. Tuleb saata sõnum, et see oli ühekordne tegevus ja enam ei saa sellele loota. GM päästmine oleks maksumaksja raha raiskamine.
Paralleel -Munkhammar on öelnud, et kriisid on valitsuste tegematajätmine, ka Prantsuse revolutsiooni eel oli valitsuse suutmatus läbi viia reforme.
Euroopa majandusarengu taastamiseks kulub 3-4 aastat, kogu süsteemi tasakaal saabub 7 aasta jooksul. Kinnisvara ehitus ei taastu sellises mahus enam kunagi. Sama autotööstuses.
Monet: Prantslased pidasid 2. Maailmasõda valitsuse asjaks, Inglismaal mobiliseerus kogu rahvas.
Majandusse sekkumisega ei saa luua pikaajalist ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Vaja on toetada ettevõtlust ja tuua riiklikest teenustest osa valdkondi ettevõtlusse, peamiselt on juttu olnud tervishoiuteenusest. Oluline on tööjõu vaba liikumine, lisaks lubamisele on vaja infrastruktuuri, kutseoskuste tunnustamist, sotsiaalkindlustust. Kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad liiguvad koos perega, vaja on rahvusvahelisi kooli. Euroopa bakalaureuse kvalifikatsioon.
Turumajandus ei saa toimida ilma riigi toeta, keegi peab "turuplatsi" korras olema.
Reitinguagentuuride osa tuleb vähendada, vastutus peab jääma investeerijaile, pankadele.
Reitinguagentuuride hinnangud väikeriikidele leiavad ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu!
Eetika. Spekulatsioonid ei ole olnud varem eetilised. Vahe on kas teenitakse tegelikust arengust või spekulatsioonidest. Me võime kaotada kõik, mis on aastate jooksul loodud. Tuleb jälgida kuhu liiguvad investeeringud, selles peitub uue arengu võimalus. Kui suuta meelitada investeeringuid soodsa majanduskeskkonnaga.
Henri Arras: mis nõu annaksite Eurole üleminekuks.
Vastus: iga reform on ajas unikaalne. Vaja on ideed ja efektiivset teostust, avalikkuse toetust, vajalik on ajastus. Eestis oli alguses rahva toetus olemas. Jack Delore(raamat eesti keeles) idee oli luua ühine Euroopa turg, selleks töötati välja sotsiaalpaketid.
Joonas Pärenson: Kõrgharidusepoliitika muutused.
Vastus: idee on rohkem konkurentsi
Rootsi Riigikassa juht.
USA-s toimunu on halb näide tulevikuks. Laenude 2. või 3. kordne ümberpakendamine muudab võlakirjade hindamise võimatuks. Rootsi pankadel ei ole kapitaliprobleeme, probleem on usalduse kadumine turu toimimisse. Kardetakse institutsioonide vahelist raha laenamist. Riigikassa on praegu suurim likviidsuse tagaja Rootsis, mis on halb. Vaja on taastada finantssektori kapitalibaas ja klientide usaldus. Sekkumisel tuleb olla proaktiivne ja järgmisena juhtuvat ette aimata. Rootsis on olnud 2 tõsisemat kriisi. Viimane 90-ndatel. Rootsi riik oli ühe panga omanik, mis ei ole hea. Riik andis lausgarantii kõigile finantsasutustele. See on halb, kuna võib toetada pankade valede otsuste jätkumist. Toetus peab olema neutraalne ja tooma riigile võimalikult vähe kulusid. Loodi riigivõla amet. Riigipank tegeles maksujõuliste pankadega, riigivõla amet probleemsetega. Eraldamist oli vaja keskpanga usaldusväärsuse säilitamise pärast. Kolm meedet pankade toetamiseks: tegelemine ajutiste probleemidega asutustega, ... Loodi haldusasutus.
Järeldused: valitsuse sekkumine on vahel vältimatu, vajalik saavutada konsensus, vaja on säilitada likviidsus, maksumaksja peab raha tagasi saama (hiljem müüakse riigi osalus maha). Rootslased ei soovi reforme. USA on teinud vigu: ei tegelenud õigeaegselt ja juhtumipõhiselt. Lehman Bros. kadumine. Ei tuleks osta varasid, vaid lisada kapitali!
Küsimused:
Tõnis Kõiv: Mis vead tehti Islandil?
Vastus: Island on äärmiselt väike. Pangad kasvasid liiga palju, oleks vaja olnud seadusega reguleerida. Ei hinnatud suurte pankade riske. Pangad laienevad liiga kiiresti.
Kalev Kallemets: Millised on laiaulatuslike rahasüstide tagajärjed.
Vastus: Püüame anda paremat tagatist, teised N; UK on püüdnud leida investeerijaid. Pensionifondid ei julge investeerida , meie ostame välja . Probleemiks on see, et meetmetest hoolimata, ei ole usaldus hakanud kasvama.
- Diskussioon: Kelle ajastu algab peale 2008 a kriisi. Eelkõnelejad ja Eesti Panga asepresident Andres Sutt ja Gild Bankersi juht Rain Tamm
Rain Tamm: Kriis kestab kauem, kuni 2010. Eesti väljub sellest võitjana. Milline riigisektori sekkumine on võimalik? Eestis loodetakse, et Rootsi lahendab meie probleemid. Vaja ei ole aidata probleemseid ettevõtjaid vaid mõelda kuidas tagada eksportivate ettevõtete likviidsust. Tegelemine oleks vaja kõrgemal tasemel kui senine Ettevõtlusamet.
Andres Sutt: Maailm on muutunud lamedaks ja omavahel seotuks. Majanduse kuldajastu oli üleilmastumise tulemus. SMS-hääletuse valikud ei olnud piisavad. Kriis ei ole muutnud majanduskasvu põhi tegureid: SKT on 70 % EU keskmisest vaja on edasi liikuda, investeeringud, stabiilne makromajanduspoliitika. Eurole üleminek on peaülesanne. Majanduse jahenemisel on Eurole üleminekule hea mõju. Kodumaine probleem on nüüd eelarvedefitsiit. Kuidas vähendada kulusid.
Munkhammar: Probleemide korral pöörduvad inimesed valitsuste poole. Kui kriisi põhjuseid valesti tõlgendada, toimub allakäik nagu Argentiinas. Oht on, et aeglustub reformitempo.
Lundgren: valitsus peab olema valmis arenguteks. Võtta ühendust Rootsi valitsusega. Lai koostöö, et olla valmis muutusteks.
Kallas: poliitiliste otsuste kihid Euroopas. Mitmed valitsused on paanikas. Autotööstuste päästmine, kalandusteemad. Poliitiline ebakindlus, surve protektsionismile. Vaja on tagada aus konkurents.
Kelle ajastu algab...Näeme tulemas uute ettevõtjate põlvkonda, kes on võimekad tegutsema globaalsel turul.
Munkhammar: autotööstused survestavad valitsusi neid toetama. Oluline on vahet teha finantssektoril ja muul ettevõtlusel. Finantssektor on majanduse toimimiseks vajalik.
Tamm: finantsturud, investeerimispangad ei ole surnud. Luksemburgis on finantssektor heas seisus.
Sutt: On hea võimalus muutusi teha, mida rutem läbi teeme, seda parem.
Lõuna
Liberalismi alus on õigusriik. Teatud juhtudel peab riik majandusagente otstarbekalt reguleerima. Kas Eestis on ettevõtlusvabadus ehk kas on võrdsed võimalused. Järgmisel aastal ühendatakse äriregister FIEdega, siis saab hinnata kui palju on kattuvust. Praegu ettevõtjaid umbes 12%, mida on vähe.
Kas tänane maksusüsteem toetab ettevõtlust? Tööjõu maksustamise poolest kuulume kõige kõrgema maksumääraga riikide hulka, mis ei ole mõistlik. Äriõigus, Võlaõigus (töölepingu seadus), stabiilne maksupoliitika, efektiivne avalik teenistus. Milleks on vaja 40 000 kroonist omakapitali?
Töölepinguseaduse eelnõu menetlemise kajastamine kogemus on ebameeldiv. Seadust on väga vaja. Eesti Tööandjate Keskliit on huvi kaotanud, kuna on oma esindaja sõnul koondamised juba teinud.
Alkoholi tarvitamise piiramine on viinud piiramise piiramise seaduse loomiseni. Kas omavalitsus või omaviletsus?
Seadusloome kajastamine meedias on juriste frustreeriv.
Tõhus võlaõigus, võlgniku kaitse )saneerimisseadus), võlausaldajate kaitse, pankrotihaldurite koda- loomisel, pankrotikaitse, kohtuotsuse täitmine peab olema tagatud. Eesti kohtumenetlus on vahel Kafkalik, tsiviilprotsessid kestavad 10 aastat. Kohtunik peab vastutama avalikkuse ees ja olema läbipaistev. Muidu tekivad poollegaalsed struktuurid, mille liikmeid tunneme kuldsete kaelakettide jms. järgi.
Eestis võetakse hindade kokkuleppimist vähese tõsidusega. Ettevõtja nõudmised avalikule haldusele: võrdne kohtlemine, läbipaistvus, õhuke riik. Kas tegelikult ettevõtjad seda soovivad. Ettevõtja portaal, kus on võimalik asutada ja juhtida oma ettevõtet.
Mis saaks teha?
Võimalus luua ilma osakapitalita , teatud piirangutega ettevõte. Sel juhul ei ole vaja avada pangakontot, mis võtab aega
Täisühingu võiks luua ka üks inimene, see võimaldaks registreerida senised FIE-d
FIEsid ja muid ettevõtjaid peaks maksustama sama moodi
Kohtasjade menetlus igas astmes max 100 päeva
Õigusloomes tuleb teha mõjude analüüs. Kas on üldse seadust vaja.
Teha Eesti õiguse revisjon, analüüsida nende mõju Eesti majandusele.
Õigus peab olema kättesaadav. /e-õigus, Riigiteataja/
Enamus tööd peab tegema masin. Arendada IKT-d. Vale on olnud selle eelarve koostamisel IKT-lt kokkuhoidmine.
Kindlasti peab jääma omavalitsusi vähemaks, kas käsu teel või organisatoorselt. Maavalitsused võiks seadusandlikult likvideerida ja vaadata, mis omavalitsused siis teevad.
Mingi piir võiks olla kuna hakkab registreeritud ettevõtlus- seene korjamine, puu lõhkumine- ei peaks.
Võiks piir minna sealt kust hakkab käibemaksukohustus, näiteks käive 100 või 200 tuhat aastas.
Läbi vaadata maksuseadused võrrelduna teiste riikidega. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda nõuab viimasel ajal pigem stabiilsust, kui soodustusi. Sotsiaalmaksust vabastamine sissetuleku mingist tasemest suurema osa pealt, 70-80 000 palkade pealt näiteks.
Hariduse reform
Rehepapp ei olnud suli!
Meedia ei peaks keskenduma ärapanemisele.
Kadedus peaks muutuma edasiviivaks jõuks.
Kohtusüsteemi muutused. Vaja on laiemat kokkulepet erakondade ja kohtunikega, et muuta olemasolevat olukorda. Hea, et initsiatiiv muutusteks on tulnud kohtunike poolt.
Küsimused
Hanno Tomberg: Miks ei peaks maksma sots maksu üle 70 000 palga puhul
Vaja oleks lage, et mingist tasemest üle olevaid summasid ei maksustataks enam 33% sotsmaksuga.
Sutt: Järgmisel 3 aastal on probleemiks suured kulukirjed.
Vaja oleks kärpida sotsiaalprogramme, mitte hööveldada riiki. Kas ei teki Argentiina sündroomi. Kriisid võivad tekitada halba poliitikat.
Marica Lillemets: Võlgniku kaitse SMSlaen, kartelli kokkulepe.
Küsimus kas tajume üldse kartelli probleeme? Ei soovi ettevõtjad ega tarbijad.
SMSlaen on mikroskoopiline probleem.
Aleksei Kelli : intellektuaalse omandi kaitse.
Vastus: Kas seda õigust teadvustatakse. Ettevõtjad ei tea selle tähtsust.
Seadused on laiali erinevates seadustes, tegeletakse 2009.a.
Mis on tark äri? Tehakse kontoris, tarbitakse üle maailma, ei ole käega katsutav.
Mida meie teha saame? Maksta makse ja anda nõu. Kauboikapitalismi periood sai läbi 7 aastaga. Nüüd oleme elanud odava laenuraha perioodil. Kuidas edasi minna? Mis on majanduslikus mõttes Eesti riigi toimimise põhjendus. Mis meist räägitakse? Eesti pannakse ühte patta Bulgaaria, Ukrainaga, Ungariga. Infoväli kus Eesti on, on negatiivne.
Riigil on ideede puudus. Järgmisel aastal on vähe kapitalistlikke riike, kes on eelarvega tasakaalus.
Eesti eksport on kasvav ja hästi jagunenud. Riik ei tohiks sekkuda ettevõtlusse.
Volvo raskeveokid 2007 a 2 kvartali tellimus 43000 nüüd ainult paarsada autot.
Valitsus peab suhtlema pankade juhtkondadega. Hea on see, et Rootsi pankadel on kriisist väljumise kogemus. Ettevõtjate peamine jututeema on täna, kas laenugraafikut pikendati. Tuua raha Eesti energiasektorisse.
Ehitussektorist vabanenud tööjõud tuleks ära kasutada ekspordi elavdamiseks.
Tallinna autopilt võiks olla sarnane Helsingile, mitte Riiale.
Meie teenuste tootlikus on ainult 30% Iirimaast ja Taanist. Edu on lihtsam saavutada teenustest, mitte töötlevast tööstusest.
USA ja Euroopa erinevus. Euroopas on pankrot lõpp, USAs on vajalik kogemus ettevõtjale. Eestis võimendatakse liialt ettevõtjate ebaedu, mis pärsib uusi ettevõtjaid.
Tänane 20-30 põlvkond oskab rohkem keeli, tunneb rohkem . Parimad ettevõtted saavad alguse raskel ajal. Riik ei tohiks neile raha anda, see tuleb saada võitjate põlvkonna käest. Kui ei saa, siis ei ole hea idee. Mõttekoja idee on teenuste sektori või mingi muu sektori strateegiliseks kuulutamine. Ressursid on piiratud, kõike ei saa.
Rein Langi pakutud 70 -80000 on sotsmaksu vabastuseks liiga kõrge, võiks olla 20-30000 krooni.
Väärtpaberitulude maksuvabastus võiks olla hea eeldus finantskeskuse tekkimiseks
Riigisektori vähendamine 20%. Teenuseid tuleks outsource´da.
Meie uudistevoog jääb alla üldisele negatiivsele infovoole meie kohta.
Proovige kõik olla kord ettevõtjad!
Kalle Palling Riigikoguliige: mis tuleks haridussüsteemis ettevõtluse soosimiseks muuta.
Eeskujuks on Soome ja Rootsi. Erakoolid, mis konkureerivad omavahel. Õppida välismaal, riik peab looma põhjuse tagasitulekuks.
- Terry Miller - Suursaadik
http://www.americanthinker.com/ Kas Eesti vabastab USA?
Kaks suurt kriisi maailmas:
Likviidsuskriis, sai alguse paar kuud tagasi. Usalduse kadumine. Igasugune krediidikriis, mis saab alguse USAst, levib üleilmastumise tulemusel kõikjale. Praegu selgitatakse tegelikke hindu "turuplatsil". Kui hinnad saavad paika, on kriis läbi.
Kliima soojenemise kriis, mis toob kaasa valitsuste tegevuse selle küsimusega tegelemisel. Viib maailma pikaajalisse majandussurutisse. Kui alustada piisavalt vara, võivad kulud olla väiksemad. Oht on valitsuste liigne tegevus kliimaküsimustes, võivad lämmatada ettevõtluse.
Ei jaga seisukohta, et valitsus peab praegu sekkuma. Pigem sekkumine takistab, venitab tegelike hindade selgitamist.
Finantskriisi põhjused:
kinnisvaramull,
Kliimamuutus: energiatarbimine väheneb, mis pärsib majandust.
Heritage foundation hindab riikide majandusvabadust 10 valdkonnas. Eesti on selles 12. kohal. Liibüa on kiirelt arenenud. Eesti on mitmes kriteeriumis langenud, mitte oma tegevuse pärast, vaid seepärast, et teised on teinud paremaid asju. Kõige halvem on olukord tööjõuturu paindlikkusega. Vaja on majanduses pidevaid restarte.
Eestil on võimalik väikeste muutuste abil tõusta jõukate riikide sekka.
Riikides kus majanduslik vabadus suureneb, väheneb vaesuses elavate inimeste hulk ja vastupidi.
Majandusvabadus tagab parema tulemi, parem keskkonnakaitse, inimareng, vaesuse vähenemine. USA on laialt levinud arusaam, et vajalik on suurem riiklik sekkumine. Eestis on hea, et mäletatakse veel käsumajandust ja sellega kaasnevat negatiivset mõju. Kriisis on vaja Eesti taolisi riike, kes hoiavad vabaduse tõrvikut.
Küsimused
Kalev Kallemets: Mida arvate Obama majanduspoliitikast?
Vastus: loodan, et Obama ei tee seda mida valimiskampaanias lubas, kuna see toob kaasa maksutõusu tootlikus sektoris. USAs on üks kõrgeima ettevõtluse maksumääraga riike. Obama paneb arvatavasti kokku meeskonna, kes toetab vabakaubanduse põhimõtteid.
Nad valetasid meile! Pankurid, Bush, Island,...
Paneb imestama kui kiiresti me suudame tegutseda!
Majanduses on keskendutud kehale, oluline on keskenduda peale, mis mõtleb. Millised on ootused ja lootused majandusele. Teadmuspõhisus, innovaatilisus, julgus võtta riske.
Meie haridussüsteem ei puutu kuidagi kokku eelnevaga. Paljud ettevõtjad jätavad ülikooli vahele, kuna ei näe seost edasise tegevusega. Ettevõtlust on hädasti vaja, kuid selle loomiseks ei tehta midagi. Riskeerimine, seadusandlus on väga jäik ja hukkamõistev.
Kas kontor soodustab tulemust, kas töötunnid on uuenduslikkuse jaoks olulised? Kõik on seotud kehaga, kellelegi ei paku huvi pea. Kuidas viia pead edasi nii, et tulemused oleks optimaalsed.
Paljud suured juhid on väga uhked selle üle, et saavad jagatavat infot kontrollida - see on jama. Infot tuleb jagada kõigiga, niikaua kui öeldakse, et ei taha enam kuulda. Uuendus on iga hetk meie ümber, küsimus on selles kas seda kuulatakse. Iisrael on juhtiv tehnoloogia riik maailmas. Ka neil olid samad probleemid, tipptehnoloogiat ei ole. Iisrael lõi 1969 aastal kolm programmi: tehnoloogilised inkubaatorid. 25 keskust üle riigi. Ettevõtted valiti väga hoolikalt 5-7 % taotlejatest, kes said toetust ja nõuandeid edukatelt ettevõtjatelt. Soomes on 100 inkubaatorit, mis on sisuliselt kinnisvara arendajad - siin on kontor võtta midagi ette. See ei toimi.
teine programm oli riskikapital, Iisraeli valitsus jagas 100 miljonit $ 10 fondi vahel. Tänaseks on 1. kohal USA ja 2. kohal Iisrael. Nähti omavahelist seost riskikapitalil ja kõrgtehnoloogilistel ettevõtetel. Praegu on Iisraelis 4ooo kõrgtehnoloogilist ettevõtet, Soomes on 3 kõrgtehnoloogilist ettevõtet! Üleilmastumine ei ole oht, vaid võimalus neile, kes tahavad ise ka midagi teha. Me peame ükskord alustama. Õppima väärtustama inimesi, kes soovivad midagi teha teisiti. Me peame muutuma, ja kohe. Valitsus ja Parlament peavad tegutsema kohe.
Diskussioon "Uuendussõbraliku turu võimalused": Rein Raud, Sten Tamkivi
Tamkivi: On vaja juhtida töötajaid rühmi pehmelt, oluline on väärtustes kokkuleppimine. On vaja julgustada inimesi, kes mõtlevad innovaatiliselt ja globaalsetele turgudele. Viimasel ajal on kõige enam vihastanud see, et Postimees avaldas rassistliku artikli musta nahavärviga inimeste kohta ja kommenteerijad toetasid seda mõtet. See on oht koostööle ja innovaatilisusele. /Tamkivi blogi/
Raud: majandus on seni põhinenud turismile ja allhangetele. Allhanketööd on riskantsed, niipea kui soovime palka tõsta allhanked lahkuvad, kui hankefirmad kaovad, kaovad ka allhanked. Allhanke filosoofia on see, et me vajame vähem kõrghariduse omandajaid ja enamkutsehariduse omandajaid. Halvemal juhul hea idee sünnib sin, kuid lahkub siit ja tuleb tagasi ainult puhkuseks.
Roine: vaja on muutust, oleme liiga demokraatlikud, las kõik organisatsioonid toimivad, neil on selleks õigus jne. Naeruvääristamine pidurdab innovaatilisust.
Küsimused: Kalle Kuusik: kas mõtlesid allhanget ka inseneritehnoloogia valdkonnas?
Vastus: parem on kui teeme koostööd, kus on meil ka otsustusõigus, allhanke puhul otsustatakse mujal.
Urmas Klaas: "Ekspressi" anekdoot: Ansip küsib oma abilt, mis majanduses toimub. Abi proovib selgitada. "Ei, selgitada ma suudan ise ka. Mis tegelikult toimub?
Kuidas edasi? Rohkema liberalismiga, suurema ettevõtlusvabaduse poole.
Turumajandus areneb tsükliliselt, tõusud on järsemad ja langused järjest sügavamad. Loobumine turumajandusest ei ole lahendus vaid vastupidi. Eurotsooniga liitumine ei ole midagi sellis, mis juhtub kunagi niikuinii. Liitumiskriteeriumid on rasked ka järgnevatel aastatel. Võrreldes teiste riikide majandustega oleks reaalne liituda Euroga 2010 aastal. Lähima paari aasta jooksul ei õnnestu tasakaalus eelarvet saavutada.
Meedias on levinud paanika, kuidas peaks riik sekkuma, aitama oma Eesti ettevõtjaid.
Eesti sotsiaalsüsteem on liialt lausaline: kõik hakkavad peale sündi saama 300 kr kuus, hammaste parandamiseks 300 kr aastas ja matusetoetust 3000 kr.
Tulemas on probleem laenudega. Eelmisel aastal lisandus 5 miljardit krooni laene kuus, praeguseks on kahanenud 1 miljardile kuus.
Endine olukord ei taastu, ettevõtjad peavad alustamiseks otsima võimalusi mujalt.
Vaja on alandada tööjõu maksustamist, tulumaksumäära, et elavdada majandust.
Meie eelarve koostamise raamistik on liialt jäik.
Eesti peab saama oma tuumajaama. Eesti peab vabanema oma energiasaare staatusest. Estlink-2 valmimine, teha see atraktiivseks erainvesteerijatele. Peame tegema kulutusi energiajulgeoleku tagamiseks. Vaja on välja ehitada Rootsi ja Läti ühendused.
Energia kasutamise efektiivsuse kasvatamine
Tööjõuturu paindlikkuses oleme halval kohal, kõik hindajad annavad koha nimekirja lõppu. Töölepinguseaduse kritiseerijad tambivad mutta Eesti majandust. Eesti tööjõud on endiselt odav, kuna tootlikus on madal. Areng on olemas, 10 aastaga on tootlikus kasvanud 2 korda. Tööpuudus on madal, kuid ei jää sellisele tasemele. Ehitajaid 84 000, muutused ei ole veel toimunud. Üleminekud on valulikud. Hõivatud inimeste arv 662 000 2007.a, 660 000 2008.a. Endised õppurid määratlevad end nüüd töötutena. Ülemaailmne finantskriis raputab meie eksporti. Eksport Venemaale on kasvanud rohkem kui Euroopa Liitu. Meil on Venemaa ekspordi osakaal 12%, Soomes 10% ja Leedus 14% - ei ole seost poliitikaga.
Vaja on jätkata liberaalselt, vajadusel teha koostööd pankadega. Äärmisel vajadusel võib valitsus toetada panku, kuid mitte mingil juhul ei tule reaalmajanduse toetamist.
Klaas: Restart on antud, tegutseme!
Konverentsi koduleht
- ülekande link
Muu kajastus:
Rein Kilgi kommentaar konverentsi avamisest Kuku Raadio 15.11.2008.a saates "Keskpäevatund" algusosas
posted by Mart Keerutaja @ 11/15/2008 11:10:00 AM
0 comments
